Kõrkjavaas

 

korkjavaas Milvi Martina Piir

Kõrkjavaas

Fantaasia 2006

*
pärast pikki vihmukƵrkjas
on maa jälle jahe
puud seisavad imetasa
pole enam elutungi aeg

õhtune taevas küpseb
pihla ja ploomi värvi
kuu ei tõuse
öös jutlevad kauged koerad

laukapuualused
saavad siniseid vilju täis
kasvuhooned enam ei kiha
noorte varblaste riiust

kuhu end peidavad
liblikad ja konnapojad
pilgu ja pilgu vahel
krigiseb kruusiküljele mõra

KKK:

K: Kust tulevad ajendid, kes on mõjutajad?

V: Kõik ajendab ja mõjutab, mõni vähem, mõni rohkem. Vanagaeli loodusluule. Kui seda omaette metsas loed, tõuseb tuul. Mõni vanahiina poeet istub, vaatab pilve. Ongi luuletus.

K: Kas mõni luuletus on teistest olulisem?

V: Luuletus leheküljel kolmteist on mulle kallis. Seal on mu elutunne, nii nagu ma seda endas kannan.

K: Luuletused tunduvad olevat nukravõitu?

V: Nukrus, sügis, õhtu, üksindus – need stampmõtlemise sünnitatud kaebused jätavad mind täiesti külmaks.

K: Ilmumisaasta on 2006. Õige ammu.

V: Vist jääbki viimaseks. Kui ise elad oma elu kui luuletust, pole enam vajadust neid kirjutada.