Persona

Milvi Martina Piir on lõpetanud Tartu Ülikooli ajaloolasena ja omandanud samas teadusmagistri kraadi. Jätkab õpinguid Tallinna Ülikoolis doktoriõppes. Mitme ajalooõpiku autor.

Enesetunde järgi olen sündinud ajaloolase päikesemärgis (seni veel avastamata), kuid praktilises mõttes sain ajaloolaseks mitte tänu kooli ajalooõpetusele, vaid selle kiuste. On kurb ja naljakas, kui paljude jaoks näib ajalugu koosnevat klaarimata tülidest ja pahandustest, ammuse ülekohtu võimendamisest ja lõpututest katsetest oma õigust tõestada. Mõni ime siis, et see inimesi käratsema paneb ja tusaseks teeb… Minu jaoks tähendab ajalugu mitmekesisuse allikat, isiksuste ja inimsaatuste põhjatut varasalve. Sealt siis ammutan võluvaid, ootamatuid ja innustavaid lugusid (ja ainult neid!), mis pakuvad põnevust ja teevad tuju heaks. Vististi seepärast kukubki mul õpikute kirjutamine nii hästi välja!

Avaldanud luulet ja romaane.

Luule on minu meedium, selle kaudu tunnetan maailma. Läks aastaid taipamaks, et kõige täielikumalt realiseerub luule romaani kujul. Võib kirjutada ka luuletusi, aga selleks pole enam õiget vajadust. Kogu mu olemine on üksainus luuletus, mida stroof-stroofilt läbi elan… Mõjutajad? Gaeli looduslüürika ja mõned vana-hiina poeedid. Varane lugemasaamine. Maaliline lapsepõlvekodu. Loodus ja ajalugu, mis muud.

Elab vaheldumisi Eestis ja Austrias. Abielus austerlasega, kahe poja ema.

On rändlinnud ja on paigalinnud; mina olen rändlind. Üsna noorukesena teadsin, et minu jaoks ei ole rahuldumist ühe maa, keele ja kultuuriga. Pikk paigaline elu teeb meele rahutuks, sunnib otsima ei-tea-mida. Alles teeleminek vaigistab, liikvelolek loob kindlustunnet, lakkamatu muutumine stabiilsust. Mitmekesisus, alternatiivid, sidemete loomine, ühise leidmine võõraste vahel – neid otsib mu vaim.