Jaanuar 2012

Jäin mõttesse, mida Euroopa, see geograafilises plaanis hiiglaslikust Euraasiast väljasopistuv poolsaar, minu jaoks õieti tähendab. Musttuhandet loetud raamatut, keeli, mis võimaldavad rääkida olemuslikust ning jagatud ajaloo tunnetust. Kuhu Euroopa nurka ma ka ei satuks, ikka tunnen end enam-vähem koduselt. Mulle meeldib väike distants inimeste vahel; lõppeks saab omasust ja mõistmist väljendada ka ilma tulijale kaela langemata. Balanss omaksvõtu ja omaettejätmise vahel on minu definitsioon vaimsele turvalisusele.
Siin Viinis on mul romantiline pööningukamber vaatega Doonaule ja vanalinna katustele. Tuhandeaastane keisrilinn seisab Pannoonia steppide piiril, kust ebatavaliselt lõikav tuul kannaks nagu hõikeid ja rännakueelset rahutust. Erinevad ajastud ja meelelaadid tõuklevad isekeskis otsekui tormidest tõugatud rüsijää, ning uued maailmad muudkui sünnivad.
*
Sünnipäev. Kasukas. Valge, kohev, imesoe. Olevat hispaania mägikits. Pole aimugi, mis võiks sihukese imelooma zooloogiline nimetus olla.
Nii et siis kasukas … Mis seal ikka, keskiga on käes.