Veebruar 2010

Vahetevahel kirjutavad lugejad oma mõtetest, mida mu raamatud neis on tekitanud. Need on põnevad, oma ärksuses tihti üllatavad, sageli nutikad, vahel lihtsalt lahked ja lõbusad. Neist jagatud mõtetest on mul olnud rõõmu ja äratundmist, huvi ja hämmastust, mille eest tänulik olla ning mida omakorda edasi jagada.
Mõnikord inimeste tähelepanelikkus lausa ehmatab. Juhtub, et tundmatu lugeja tabab detaile, mida ma isegi täielikult ei teadvusta, ja ta sedastused on vahetud ning mõjusad. Siis mõtled, miks ja kuidas satuvad kaks võhivõõrast inimest arutama asjade üle, millest on lähedaste seaski kergem vaikida. Emotsionaalne ja vaimne ruum, milles elatakse, määrab paljuski kohumiste laadi ja kohatavad isiksused. Kontaktivõimaluse loomine on mulle ikka tähtis tundunud; mõnele teisele on tähtis sellele vastata. Niisiis on kõik õige ja mõõdus. Juhtunuks see rokk-kontserdil, moodsa kunsti näitusel või tehnikahuviliste foorumis, olnuks ka teemad ja tonaalsus hoopis teised. On hea, kui saad jutelda üle aja ja ruumi paari pealetükkimatult soostuva võõraga, kellega meil on üksteisele midagi öelda. Viimast tõsiasja ei tühista miski.