September 2009

Privaatrännakute olemusse kuulub see, et sul on aega laialt käes. Et kui juhtud avastama midagi, mis nõuab tähelepanu, siis ei pea kalendrist ega kellast hoolima. Et võid loogelda koos teega Padise kloostrisse, parkida auto ning siirduda rahus oma keskajamatkale. Kasvasin lapsena ühe sellise vareme läheduses, seepärast on müürijuppide, trepikäikude ja võlvkaarte maailm mulle omane ja kutsuv.
Lõpuks leian tee kloostri torni ja istun seal täielikus üksinduses oma paar tundi. Maantee on mõlemas suunas mitme kilomeetri ulatuses nagu peo peal ja nii võin väheseid liikujaid mitu minutit pilguga saata. Ning mõelda nime ja näota inimestele, kes oma lõputa teel eikuskilt eikuhugi mööduvad ajatutena mu lagunenud kindlustorni jalamilt.
*
Sügis on taas tulnud. Päeviti on endiselt palav, kuid see ei roiuta. Õhk lõhnab, vesi lõhnab, puulehed ja lilled lõhnavad enne närtsimist. Naudin eelmõnu viiest või kuuest kargest endassetõmbunud kuust, mil on võimalik hingata ja luua.