Juliuse teekond

 

terrafantastika Milvi Martina Piir

Juliuse teekond

Kogumik Terra fantastica

Fantaasia 2004

Ja siis avaneb mu silme ees tulevik.
Ennustamatult, ühel hoobil, täieliku ja terviklikuna nagu pilt. Ma näen veel üht, peidetud ja salapärast lugu, mille üle vaevavad paljude sajandite pärast pead inimesed, kelle jaoks saab tänane päev olema kujuteldamatu, poolmüütiline minevik, peaaegu mõistetamatu oma kauguses. Üks tuleviku ajaloolane leiab arhiivikaustadest segase ja katkendliku, mõne nõdra vanainimese suust üleskirjutatud muinasjutu Karumäkke maetud muistsest kangelasest – või ka varandusest, mida valvab suur karu, keda kuuvalgetel öödel nähakse kivil istumas. Loetakse läbi kõik alliktekstid, töötatakse arhiivides, konsulteeritakse kolleegidega, kirjutatakse projekte ja taotlusi. Kuni ühel suvisel päeval tehakse esimesed proovikaevamised. Analüüsitakse leitud puutükke, keraamikakilde ja kangaräbalaid, nühitakse puhtaks roostes metall, loetakse tuhmunud kirju, dateeritakse esemeid. Tehakse kindlaks, et luud kuuluvad vanale isakarule. Kehitatakse õlgu, raputatakse päid, imestatakse – ja pannakse mõne senitundmatu kohaliku rituaali arvele.
Naeran.
Asi ei ole uskumises; see pole mingisugune usulugu. See on midagi sellist, millest pole mõtet kõnelda. See tuleb läbi elada, sellesse tuleb sattuda. Ja siis on see vaid sissejuhatus hoopis uutele rändudele ja kohtumistele ning hoopis uuele arusaamisele maailmas elamise võimalikkusest.