Oktoober 2014

Üks kuu, kaks raamatut – justkui oleks kaksikud ilmale toonud. Täpsemalt siis Vanapagana-lood saksa ja prantsuse keeles, mõlemad e-raamatuna, saksakeelne ka paberil. Kuna vanapõlvejuttude loomuomane vägivald ja padušovinism mind ei vaimusta, sai neid tublisti adapteeritud. Tagantjärele ei oskagi nagu öelda, kust see Vanapagana-mõte mul läinud suvel tuli, ent teoks sai ta sujuva enesestmõistetavusega, peaaegu märkamatult. Nüüd on süda kerge ja rahul, selline tantsisklev õnnetunne, nagu ikka raamatu ilmudes. Kasu hulka tuleb lugeda seegi, et sain põhjalikult tundma Amazoni sisemist ilu. Tõsi küll, mu naiivsevõitu ettekujutus üleilmsest raamatupoest ja miljonitest potentsiaalsetest kasutajatest pole enam päris endine. Kahtlemata olen autorina Amazonis samasugune eikeegi nagu Eestis. Erinevus seisneb ainult selles, et maailm toidab oma tundmatud autorid ära. Mis tähendab, et igasugused reklaami- ja veerukirjutamised, mida nii kaua olen edukalt vältinud, ei ähvarda mind ka edaspidi ja mu raamatud sünnivad oma huvi ja tahtmist mööda. Tõepoolest, kui nii edasi läheb, võib minust veel kirjanik saada.