November 2012

Neil nädalail veedame koos sõber Dietmariga mitu innukat õhtut karbitäit vanu Rooma münte sorteerides. See Austria osa, kus asume, kuulus muistsesse Pannoonia provintsi; omaaegne tähtis Carnuntumi piirilinn pole siit kuigi kaugel. Maa näib siinkandis olevat lausa müntidega üle külvatud, on antiikseid ja keskaegseid ja mida iganes. Kõik muuseumivitriinid ägavad nende külluse all ja mõne uusaegse, paari-kolme sajandi vanuse vaskmündi järele ei viitsi igaüks kummardudagi. Minu jaoks on see kõik muidugi suureks uudiseks, mis paneb ühtelugu õhku ahmima. Iseäranis põnev on üks sõrmeotsa suurune kuldmündike, esimene Vana-Rooma aureus, mida ma oma elus käes hoian. Dietmar arvab selle kuuluvat Augustuse aega. Tõepoolest, tiitlid AVG ja DIV on selgesti väljaloetavad. Aga dateeringus ma kahtlen. Keisri nime lõpp paistab olevat pigem -NINVS, mis viib mõtted Antoninus Piusele, ja ka soengumood paistab hilisem, 2.sajandi keskpaigast. Need on lõpmata targad argumendid, mille väljakäimine pakub mulle tohutut naudingut. Vaidleme moepärast, ehkki innukalt. Lõpuks jäävad minu põhjendused peale ja Dietmar tähistab oma taandumist pudeli värske veiniga. Tore on olla ajaloolane!