November 2010

Minagi olen nüüd arvustaja. Lubasin nimelt raamatumaailm.ee-le, et postitan aeg-ajalt positiivse lugemismulje laadis tekstijupi. Mõtlesin järele, kuidas enda jaoks valik teha. Esiteks tulevad kõne alla muidugi vaid ajalooraamatud – täpsemalt need, mida ma ajalooraamatuna ära tunnen. Pole mingit põhjust oma armastatud rajalt maha astuda. Teiseks, mõtlen, pean saama raamatule rahuliku südamega maksimumpunktid anda, alla viie tärni ei tasu jännatagi. Rohkem ei tule mulle midagi pähe. Kuid minu meelest on needki arvustamiseks lootustandvad kriteeriumid, vaimse hügieeni alustõed. Elame-näeme.
*
Raamatupoe kassa juurest, segisobratud pappkarbist leian väikese taskukalendri, pildiks näputäis verevaid jõhvikamarju helerohelisel samblal. Ma peaaegu oigan õnnetundest, mida sisendavad värvid mus tekitavad. Iga meenutus sügisest – minu sügisest! – on januselt tervitatud, olgu tegelikkuses või tillukesel kartongitükil. Viimane saadab mind terve aasta mu elust ning tõotab uue karge kaamose saabumist.