Mai 2011

Vahel koostan mõttes nimekirja oma elu Suurtest Raamatutest, mida meeltes aina enesega kaasas kannan. Raamatutele see rivistus ei meeldi ja nad ei lase end kuigi hõlpsasti meelde tuletada. See-eest kohtab mõttelise suurpuhastuse käigus igasuguseid ootamatusi. Nii avastasin ühest kaanteta raamatukapsast vägeva lause. Kuna me oleme, kirjutab keegi Sammalhabemega sarnanev filosoof, siis nii nagu me oleme, just sellised me oleme. Ise veel muigab, vana rebane!
Kui palju ma õieti olen filosoofiat lugenud? Kolm tuhat või viis tuhat lehekülge? Kuhugi sinnakanti. Ja mis on sellest kõigest tänaseks sõelale jäänud? Kellegi idamaise hipifilosoofi üksainus lause, mis võtab kokku sada köidet olemis- ja tunnetusõpetuslikke teooriaid. Ja rohkem ei midagi. Kuid see-eest mäletan seda üht lauset nii hästi, kui üldse võimalik, otse tüvirakkude tasandil, kus see elab, pooldub ja sureb igas mu teadlikus liigutuses. Kuna ma olen, siis nii nagu ma olen, just selline ma olen. Aamen.
*
Üks sõber on Šveitsis Alpide jalamile mägionni ostnud ning saadab imalaid pilte eedelveissidest ja laigulistest lehmakarjadest alpiaasadel. Muuhulgas ka kutse Mittsommernachtfeier’ i nädalat veetma.