Jaanuar 2010

Töö uue õpikuga, 6. klassi Vanaajaga, on õige hoo sisse saanud. Jälle kord rivistuvad lehekülgedele vaaraod ja püramiidid, Perikles ja Parthenon, Augustus ja Colosseum. Neist on hea kirjutada. Võin meenutada omaenda lapseea kummastusi ja vääritimõistmist, nuputada viise, kuidas ammune aeg elama panna, nii et see varateismeliste jaoks tähenduslikuks saaks. Ainult vahel harva tunnen end sest antiiksest seltskonnast pisut väsinuna. Nad on nii üdini tuttavad, et vahel tõesti tahaksin mäletada tunnet, kui ma neist esimest korda kuulsin.
*
Mu hea sõber, samasugune kaamoseinimene nagu mina, lasi möödunud aastal oma varjulisse linnaaeda tiigi kaevata ja hoiab selle ka suure külmaga parajalt lahti. Viimaks ometi on meil Tartus kahe peale privaatne ujumiskoht.
Selle kuuga sulgub aastaringis taas mu õnnistatud ajastu. Sünnipäevakingiks saan valge, kuplina kumerduva päevavarju, mille tavatu sissekootud hõbemuster meenutab gobelääni.